/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Обычная таблица”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:10.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:115%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:”Calibri”,sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:”Times New Roman”;
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:EN-US;
mso-fareast-language:EN-US;}

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus

Individuaalkursus koosneb 300 ak tunnist: 60-tunnisest
auditoorsest kursusest ja 240-tunnisest iseseisvast tööst.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused.

Sihtgrupiks
on täiskasvanud, kelle eesmärk on omandada eesti keel C1-tasemel. C1-taseme
kursusel osalemiseks on eelduseks keeleoskus B2-tasemel vähemalt 90% ulatuses.
Vastavust sellele tasemele kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga,
millega testitakse kõiki osaoskusi. Õppe alustamise tingimuseks on kursusele
registreerumine. 

Eesmärk
C1-taseme
õpieesmärk on saavutada igakülgne iseseisvaks toimetulekuks vajalik eesti keele
oskus, st mõista keerukate, abstraktsetel või konkreetsetel teemadel
tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suuta spontaanselt ja ladusalt
vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Osata erinevatel teemadel luua
selget, üksikasjalikku teksti, selgitada oma vaatenurka ning kaaluda kõnealuste
seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

Õppekeel 

Eesti keel

Õpiväljundid 

Mõistmine kuulamisel :  õppija 
saab aru pikemast jutust, ka abstraktsel ja keerukal teemal. Suudab laias
ulatuses mõista argiväljendeid,  fraseologisme ja vanasõnu. Eristab esmast
ja tähtsat infot vähem olulisest, leiab üles peamise info. Suudab jälgida
mõttevahetusi ja väitlusi. Saab aru keerulisest tehnilisest teabest, nagu 
kasutusjuhend, toodete töökirjeldused ja teenuste kirjeldused. Saab aru
loengutest, vestlustest ja ettekannetest alal, mis on seotud õppija eriala või
huvialaga. Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid,
sealhulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, teataval
hulgal slängi või idiomaatilist keelt. 

Mõistmine lugemisel:  õppija  loeb ja saab aru nii erialasest kui ka
ilukirjanduslikust keelest, slängist, fraseoloogiast ja vanasõnadest. Mõistab
üksikasjalikult  keerukaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, ning
suudab  leida vajalikku teavet või mõtet. Saab aru keerulistest
ülevaadetest,  analüüsidest ja kommentaaridest, samuti pikkadest
keerukatest kasutus- ja  tegevusjuhistest. 

Rääkimine:  õppija oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke
selgitusi, kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab    ladusalt vastata
küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele, ning kokku võtta
 pika  keerulise teksti. Oskab pidada diskussioone
etteantud  teemal ja kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on 
abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis  veenvalt
kaitsta ametlikke seisukohti. Kasutab keelt paindlikult  ja tulemuslikult
enamikul suhtluseesmärkidel, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki,
oskab teha nalja. 

Kirjutamine: õppija oskab kirjutada selgeid tekste,
põhjendada oma seisukohti, tuua asjakohaseid näiteid, koostada ja
struktureerida sidusat teksti sissejuhatuse ja kokkuvõttega. Kuulates loengut
või muud teksti, oskab teha otstarbekohaseid märkmeid, kokkuvõtteid ja
ülevaadet. Oskab koostada poolametlikke, ametlikke – ja isiklikke kirju ja
kasutada kirjas vastavat keeleregistrit,  tajub ja kasutab erinevaid
stiilivõimalusi.

Õppe  sisu    

1.   Inimestevahelised suhted – Sotsiaalsed suhtlusmudelid. Sõnadeta suhtlemine.
Riietus ja kehakeel. Väärtushoiakud tänases Eestis. Lihtmineviku kasutamine
sõnaühendites; mitmuse omastav. Turvaline kodu, perekond; põlvkondade side.
Indigolapsed; umbisikulise tegumoe olevik ja minevik;

2.   Haridus ja töö –  Haridusasutused, riigi- ja erakoolid, tasuline ja tasuta haridus, õppimisvõimalused. Gümnaasiumite riigieksamite tulemuste põhine edetabel. Populaarsemad erialad ja ülikoolid.Nende fenomen. Kutsehariduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkus. Tööstress;
ma-ja da-infinitiivi kasutamine; ühendtegusõnad väljendites; töö, ametid,
töökaotus. Eesti Töötukassa võimalused tööotsijale ja töötavale inimesele. Pere
rahanduslik seis. Hariduse, oskuste ja töö seosed.Tööotsija meelespea; ameti-
ja ärikirjade koostamine, kirjadele vastamine; omadussõna võrdlemine:
keskvõrre; Liite –ki ja –gi kasutamine

3.   Infoühiskond – Infoühiskonna eripära. Arvutimaailm. Meedia mõjuvõim; omadussõna ülivõrre; mitmuse teised käänded (v.a om. ja os.). Sotsiaalvõrgustikud. Massimeedia ja vägivald.
Intervjuu andmine. Ajakirjandusväljaanded. Eksitavad sõnad; umbisikulise
tegumoe kasutamine.

4.   Eesti
majandus ja raha– majanduslanguse erijooned. Eesti majanduse
hetkeseis. Rahaasjade ajamine, asutuse asjade rahaline külg. Uued rahateenimise
viisid. Tuntumad ettevõtted ja brändid. Käänete kordamine (ainsus); nimisõnade
kokku- ja lahkukirjutamine. Pangad ja pangandus. Pangalaen (liisingud).
Pangakaart; sõnade tuletamine sufiksite abil; kaudse kõneviisi kasutamine.

5.   Teenindus–
Teenindusasutused. Hea klienditeenindaja koodeks; verbirektsioone;
kirjavahemärkide kasutamine. Teenindusega seotud elukutsed. Ametite võrdlemine;
sisekohakäänete kasutamine; suur ja väike algustäht; toimetulekuolukorrad
postis, pangas, ametiasutustes.

6.   Ettevõtlus–
Mis mõjutab firma edukust?; graafikute kirjeldamine. Äriplaani koostamine. Füüsilisest
isikust ettevõtja; tegusõna käändelised vormid; hulgamääruse väljendamine;
rääkimine ja kuulamine: ajurünnak „Kuidas olla edukas ärijuht?”. Konkurents.
Pankrot. Korteri ost ja müük. Maksu- ja Tolliamet; verbirektsiooni erinevusi
eesti ja vene keeles (kordamine)

7.   Elukeskkond
ja loodushoid– loodushoid ja prügimajandus.
Eesti geograafiline asend. Kliima. Keskkonnakaitse; küsisõnad. Küsimuste
struktuur; -ja ja –mine konstruktsioonid. Prügikampaania „Teeme ära!” analüüs.
Kuidas vähendada prügitootlust? Kodukeemia. Pakendid. Ajaleheartikli
ümberjutustamine ja olulise väljatoomine. Jäätmekäitlus; tarbimise vähendamine
ja piiramine; väliskohakäänded; diskussioonid.

8.   Kuritegevus
ja turvalisus– turvatest; kriminaalkroonika lugemine; seisukohtade
põhjendamine kasutades all olevaid väljendeid; enneminevik ja selle kasutamine;
võrdlus lihtminevikuga ja täisminevikuga; sõnavara- juhtunu kirjeldamine;

9.   Seadused meie elus.  Haldusõigus,
dokumentide kehtivus, pärimisõigus, abielu ja lahutus, töölepingu seadus,
maksuamet ja tuludeklareerimine. Umbmäärased asesõnad keegi ja miski; paaristöö
umbmääraste asesõnade kasutamise kinnistamiseks; testi täitmine ning selle üle arutlemine;
seletuskiri politseile (etteantud skeemi põhjal); rollimäng: tunnistuse
andmine; kirjutamine: poolt- ja vastuargumentide sõnastamine; kodus valmistada
ette ettekanne ajalehe artikli põhjal; ettekannete kuulamine ning
üldkokkuvõtete tegemine; sõnavara- kuritegude liigid; li – liitelised määrsõnad; sõnaühendid sõnaga saama; sünonüümsete väljendite leidmine ja kasutama õppimine;
kirjutamine- kirjeldada mõnd nutikalt lahendatud kuritegu

10.         
Aktiivne puhkus–
vaba aja harrastused; kirjutamine ja lugemine: Vaba aeg. Jalgsimatk
koduümbrusesse. Loometegevus: kunst, kirjandus, muusika, teater jt valdkonnad;
kohamääruse kasutamine; lause struktuur ja sõnajärg. Tervisesport ja tippsport;
matkamine. Puhkusevõimalused Eestis ja välismaal. Reisimine tänapäeval.
Reisikindlustus. Transport. Liiklus; diskussioonid.

11.         
Arhiivid ja  mälestused. Riiklik
rahvusarhiiv (virtuaalne ekskursioon). 
Perekonna fotoalbumid. Su perekonna lood ja memuaarid. Kirjavahetus.
Päevikud.  Esitluse arendamine.  Fotoalbumite esitlus. Kirjand – Lugu minu
vanaemalt. Mineviku väljendamise vormid, 
 kõigi määruse liikide kordamine.

12.         
Reklaam–
reklaami eripära ja mõju tarbijale. Hea reklaam kui firma usaldusväärsuse pant.
Nn reklaamiohvrid; sõnajärg lauses; sõnaühendid sõnaga hakkama. Reklaami
keel ja väljendusvahendid. Reklaamiohvrid. Hea reklaam kui firma edukuse pant;
Sõnaühendid sõnadega laskma, panema, pidama, ajama, muutuma jt;
televisioon ja raadio, diskusioonid; stereotüübid

13.         
Tervishoid ja arstiabi– tervishoid ja arstiabi tänapäeva Eestis. Hea tervis. Haigekassa.
Polikliinik. Haigla; ühendtegusõnad abisõnaga ära; lihtminevik (i-
ja si-minevik) kordamine, jaatav vorm, eitav vorm; rääkimine ja kuulamine:
Perearstid, erialaarstid, kiirabi jt. Patsiendi ja arsti suhtlemine. Patsiendi
enesetunne. Digiretsept ja ID-kaart;Tingiva kõneviisi jaatav ja eitav vorm

14.         
Riik ja ühiskond–
Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti lipp, president, valitsus, riigikogu;
kohalikud omavalitsusasutused; kolmas sektor jt; väidete moodustamine;
liitomadussõnad; rääkimine ja kuulamine: riigikaitse ja riigiasutused. Räägivad
Eesti kodanikud. Eesti regionaalpoliitika. Sotsiaaltöö. Sotsiaalabi töötutele
ja vähekindlustatud inimestele. Pensionid. Lastetoetused; Tegusõna des-vormi
kasutamine; enim levinud lühendid.

15.         
Kultuur ja ajalugu–
Eesti kultuuriloo tähtsamad sündmused. Multikultuuriline Eesti. Rahvus ja
identiteet. Mitmekeelsus; isikututvustus; ühend- ja väljendtegusõnade
kasutamine. Eesti lähiajaloo tähtsündmusi. Teadete ja info mõistmine; möönev
kõneviis; sihilised ja sihitud tegusõnad

16.         
Ilukirjandus, e-lugerid – paberkandja
või e-luger? Milliseid raamatuid tänapäeval loetakse ning mida raamatud
tähendavad tänapäeval inimestele. Kirjutamine: kokkuvõte tekstist „Mida loeme?“
– lõpetame lauseid; kaassõnad; lühijutt (arutelu): vestlus antud töölehtede
põhjal; sünonüümid, sõnade tähendusvarjundite analüüsimine; ekspessiivsed
liitomadussõnad (peegelsile jne );
eituselembelised tegusõnad: ei raatsi, ei
vaevu, ei hooli jne; rääkimine: minu lemmikraamat kasutades uut sõnavara;
kirjutamine- kiri lemmikautorile.

17.
Ajalehed – milliseid ajalehti loete ja miks? Venekeelsete
ja eestikeelsete ajalehtede sirvimine ning võrdlemine (õpetaja toodud ajalehed);
Kokkuvõte ajalehtedes olevatest fotodest, mas-,
mata-, mast – vorm ja lauselühendid; kuulamine. Küsimustele vastuste
leidmine; kirjutamine: uudis. Pildi põhjal ca 150- sõnalise uudise kirjutamine. 

Õppemeetodid 

Kommunikatiivne
meetod, kuid C1-tasemel on palju kirjutamist, tõlkimist, kuulamist, lugemist ja
iseseisvat tööd. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude,
elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise.
Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu
mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

Iseseisev  töö

Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad
kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning
ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö
ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja
kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid
ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid
ettekandeid nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti
testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid
materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

Lõpetamise
tingimused        

Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme lõputest.

1.  Edukalt on kursuse läbinud need,
kes on lõputestil saanud 100 punktist (iga osaoskus annab 25 punkti) )
vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse
tunnistus. 

 Põhiõpikud:

A.Siirak
“Süvenda ja täienda eesti keele oskust”.2020

A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“.
2014 

I. Mangus, M. Simmul ”Eesti keele grammatika: harjutuste ja vastustega. Грамматика эстонского языка с упражнениями и ответами“. 2021

R. Pool “Eesti keele
verbirektsioone”. 2019

E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel.
Õpik.“ 1997 

A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse
käsiraamat“. 2004 

M. Loog, K. Kerge. „Tuul tiibades. Eesti
keele suhtluse kõrgtase” ;1999 

A. Reitsak. Valimik vene vanasõnu eesti
vastetega. 1969 

M. Kaldjärv. Argumendi jõud. Töövihik.
2007 

M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011 

K.Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008 

A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas
„Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004 

Ajalehed ja ajakirjad ja õppejõu
materjalid

Õppekava on  koostatud 
ja kinnitatud 11.12.2022. Õppekava koostas eesti keele õpetaja Maria
Piik.