Õppekava koostamise alus

Euroopa keeleõppe raamdokument

Õppe kogumaht ja ülesehitus

Kursuse grupiõppe maht on 470 akadeemilist tundi: 250 akadeemilist tundi auditoorset tööd ja 220 akadeemilist tundi iseseisvat tööd.

Koolitus toimub kahe 125-tunnise koolitustsüklina. Õppetöö toimub 2 korda nädalas, 2 akadeemilist tundi korraga.

Õppija haigestumise või riigis eriolukorra väljakuulutamise korral on võimalik õppida individuaalselt või rühmas digivahendite vahendusel veebis. Veebis toimub kursus samas mahus kui kontaktõppes.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused 

Sihtgrupiks on täiskasvanud, kelle eesmärk on omandada eesti keel B2-taseme ulatuses ja edukalt sooritada riiklik tasemeeksam. B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks keeleoskus B1-tasemel. Seda tõendab Harnos sooritatud B1-taseme eksami tunnistus. Kui õppijal pole vastavat tunnistust, saab vastavust B1-tasemele kontrollida vestluse ja testiga, millega testitakse kõiki osaoskusi. Testi näidis on Haridus – ja Noorteameti (HARNO)  kodulehel aadressil (https://harno.ee/tasemeeksamid#b1-tase). Kui testi tulemus on üle  70%, saab isik alustada õpinguid eesti keele B2-taseme kursusel.

Õppe alustamise tingimuseks on samuti huviavalduse täitmine Keelevärav OÜ kodulehel või paberkandjal.

Eesmärk
B2-taseme keeleoskuste ja -vilumuste omandamine ja õppija ettevalmistamine

B2-taseme riiklikuks tasemeeksamiks, samuti võimaldab B2-keeletase Eestis jätkata õpinguid eestikeelses kõrgkoolis.

Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija:

• lahendab riikliku B2-tasemeeksami tüüpülesandeid;
• saab kuulates aru pikkadest kõnedest ja ettekannetest, telesaadete ja filmide sisust, tuttava teema puhul ka keerulisematest nüanssidest;
• saab lugedes aru kindlaid seisukohti väljendavatest artiklitest ja tänapäevasest proosast;
• väljendab, selgitab ja põhjendab seisukohti, vestleb spontaanselt ja ladusalt, osaleb vestluses aktiivselt;
• kannab teksti suuliselt ette, peatub üksikasjadel, selgitab üksikasju ning toob välja poolt- ja vastuargumendid;
• kirjutab detailseid tekste, kommenteerib ja põhjendab seisukohti, toob esile olulisi aspekte.

Kursuse läbinu valdab kogu keskset üld- ja huvivaldkonna või tööala sõnavara ning enam-vähem kõiki grammatika struktuure, et mõtet edasi anda ja teksti mõista.

 Õppesisu

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad.

1. Isikuandmed ja enesetutvustus. Elulugu, saatused.

 Enda ja teiste põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Pere päritolu, koosseis, traditsioonid.   Iseloom, välimus, hoiakud. Ankeetide täitmine.

2.  Haridus ja kultuur

Info hariduse ja õpingute kohta. Õppija areng. Elukestev õpe. Eesti haridussüsteem. Arutlus haridusasutuse ja selle eripära teemal. Arutlus õpiülesannete ja õppevormide teemal,  oma seisukohtade põhjendamine. Motivatsioonikiri. Kooli sisseastumisvestlus. Stipendiumitaotlus.

Erinevad rahvuskultuurid. Eesti ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ja võrdlemine. Kultuurierinevuste taust. Kombed ja tavad. Pühad ja tähtpäevad. Eesti kultuuri esindajad.

3.Töö ja töösuhted

Erialad, ametid, ametite kirjeldamine. Oma ameti, elukutse või töö vajalikkuse, iseloomu ja omaduste selgitamine.  Erialased tekstid. Tööpäeva ja -ülesannete kirjeldamine. Tööl tekkinud probleemse olukorra kirjeldamine ja oma vaadete esitamine situatsiooni lahendamiseks. Sõnavõtt töökoosolekul.

Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, CV, motivatsioonikiri. Töötingimused. Töökoha dokumentatsioon.

4. Vaba aeg ja ajaviide

Meelelahutuse liigid. Huvid, harrastused, sport. Arutlus eelistuste üle ja oma seisukohtade põhjendamine. Oma vabaaja harrastuse propageerimine. Kirjandus, teater, muusika, muuseumid. Vestlus (loetud raamat, nähtud film, kultuuriüritus, kontsert, teatrietendus jm) teemadel. Arvustus. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Arutlus oma vaba aja veetmisega seotud aja- või rahakulu üle. Järelepärimine.

  5.Olmeteenindus ja kaubandus

Posti- ja pangateenused, kindlustus, poed ja kaubanduskeskused, iluteenused jne. Kaupade ja teenuste kirjeldamine, võrdlemine. Nõuanded ja selgitused kaupade ja teenuste kohta.  Eelistuste selgitamine ja põhjendamine poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas või vastumeelsus nende suhtes. Arutelu reklaami ja reklaamiviisi üle. Kasutusjuhendite mõistmine. Kõneetikett teenindusasutustes. Asjakohane arutlus teenust puudutavates küsimustes nii kirjalikult kui ka suuliselt.  Pretensioonide esitamine. Järelepärimine.

6. Toitlustamine

Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Pere, kodukandi ja elukoha igapäevaste ja pidulike toitumisharjumuste kirjeldamine ja võrdlemine. Söögi- ja joogivaliku, lauakommete, eelistuste kirjeldamine ja selgitamine.  Söögi ja joogiga seonduvate nõuannete jagamine. Erivajadused. Kõneetikett. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.

7. Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused.

 Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused.      Seisukohtade kaitsmine. Kokkuvõte. Blogi.

8. Eluase ja kinnisvara

Kodukoha kirjeldus. Elamistingimused. Kodutööd ja hooldustööd. Kinnisvarafirma teenused, ostu-, müügi- ja renditingimused. Müügi- ja rendiobjektide kirjelduste koostamine ja tutvustamine. Infopäring kinnisvarateenuste või -objektide kohta. Eluasemega seotud probleemide kirjeldamine. Dokumentatsioon. Kaebuse esitamine kinnisvara või teenuse kvaliteedi kohta.

9. Transport ja reisimine

Transporditeenused. Argumenteerimine teenusega seotud teemadel, soovituste küsimine. Liiklus. Turvalisus. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Sõiduki rikke kirjeldamine ja abi kutsumine. Teenuse kvaliteedi kohta kaebuse esitamine/kaebusele vastamine. Seletuskiri.

Reisiteenused. Majutusasutuste teenused. Vaatamisväärsused.  Reisikirjeldus.

10. Keskkond, loodushoid, ilm ja kliima

Piirkonna, asula, kodukoha, loodusobjekti kirjeldamine. Arutlemine loodushoiu, keskkonnakaitse, ilmaolude ja kliima teemadel. Oma vaadete selgitamine keskkonna reostuse ja ‑kaitse teemadel. Säästev tarbimine.  

Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Loomastik ja taimestik.

11. Tervis ja tervishoid

Arsti vastuvõtule registreerimine. Vastuvõtul haiglas ja polikliinikus. Enesetunde kirjeldamine, kaebuste esitamine ja seisundi kirjeldamine. Isiklik hügieen. Eluviisi/elustiili muutuse, ravimeetodite ja -protseduuride arvatavad tulemused, võimalikud ohud ja eelised. Tervisealased nõuanded ja juhendid. Apteek. Ravimid ja ravimite manustamine. E-tervis, digilugu.ee

 Õnnetusjuhtumi kirjeldamine. Kiirabi kutsumine.

12. Majandus ja õigussuhted

 Eesti majandussüsteem. Ettevõtlus. Oma vaadete selgitamine majandusalaste  päevakajaliste teemade kohta. Rahaasjad.

Õiguskord. Inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadus. Turvalisus ja  kuritegevus.

13. Inimeste suhted ühiskonnas. Poliitilised vaated ja seisukohad. Avalikud asutused

Era- ja töösuhted. Ühiskondlikke ja poliitiliste vaadete põhjendamine ja kaitsmine. Päevakajaliste (poliitilise või ühiskondliku) sündmuste kirjeldamine.

Organisatsioonid ja rühmitused, erakonnad. Osalemine ühiskonnaelus. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Keelestiili valik. Kõneetikett. Viisakusvestlused. Erinevad tekstitüübid. Pretensioon. Järelepärimine.

Grammatika

Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. Nimisõnade moodustamine liidete abil. Kokku- ja lahku kirjutamine.

Omadussõnad. Omadussõnade moodustamine liidete abil.  Omadussõnade võrdlemine.

Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine. Arvsõna  objektina.

Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.

Sidesõnad, kirjavahemärgid.

Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus, kõneviisid. Ajavormide kasutamine. Tegevusnimed, ühendtegusõnad. des-vorm. Kesksõnad, impersonaal. Verbirektsioon.

Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.

Muutumatud sõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.

Küsisõnad.

Algustähe ortograafia.

Lauseehitus, sõnajärg.

Objekti käändevormi valiku põhireeglid.

Teksti sidumine ja liigendamine.

Koolitaja kvalifikatsioon

Eesti keele koolitusi viib Keelevärava OÜ täienduskoolitusasutuses läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja hariduse ja varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega koolitaja Maria Piik, kes on läbinud täiskasvanute koolitaja kvalifikatsioonikursuse.